Vaata koolituste peatükist - mida mina arvan ja kuidas saad ennast ise aidata.
Allikad:
"Õpetaja stress ja läbipõlemine. Õpetaja enesehinnang ja enesetõhusus läbipõlemise ennetajatena“ – Tallinna Ülikoolis 2011. aastal läbiviidud põhjalik uuring koos soovitustega ning kaitstud (A) magistritöö http://www.ester.ee/record=b2881892*est
Jack Singer, 2010. "The Teachers Ultimate Stress Mastery Guide. 77 Proven Prescriptions to Build Your Resilience" / tõlge
Elisabeth Hartney, 2008 "Stress Managment for Teachers" / tõlge
Temaatika, mida koolitustel käsitleda:
- Kuidas stress tervisele mõjub? Elusündmused, muutused õpetaja elus. Õpetaja stressi mudel.
- Kuidas tõelist süüdlast ära tunda, sisemise kriitiku paljastamine
- Korrigeeritud sisekõne, hävitavate emotsioonide teadvustamine ja neutraliseerimine
- Stressitundlik loomus, kuidas ikkagi hakkama saada? Kas A-tüüp või muganduja? Õpetaja minapilt.
- Kuidas stressoreid kõrvale kallutada? Kuidas tabada täpsemini märki? Sekkumised, tehnikad.
- Mõttevead ja tehnikad nende tundmaõppimises ja peatamiseks.
- Kuidas kujundada enesetõhusust ja enesesõbralikkust? Enesetõhususe allikad.
- Positiivsed kinnitused eesmärkide saavutamise teel, kas voog või eesmärgistatud liikumine?
- Huumor ja naer, pingelõdvenduse tehnikad. Võimalusi positiivsuse suurendamiseks.
- Vastupidavuse suurendamine, optimistlk vs pessimistlik tee, negatiivsete emotsioonide jõud.
- Positiivne pedagoogiline tsükkel ja negatiivne pedagoogiline tsükkel, täpsus ja professionaalsus või siis selle ajutine puudumine, tsükli muutmine positiivseks, ressursi leidmine ja lisamine
- Stressi sümptomitega toimetulek / stressi põhjustega toimetulek - kaks valikut
- Nipid hariduspoliitikaga hakkamasaamiseks
- Retsiprooksed (vastastikku andvad ja toetavad suhted) suhted töökohal, võimumängud ja kiusamine
- Hakkamasaamine raskete tüüpidega ja enda emotsioonidega raskes olukorras, muuhulgas suhtlemine lapsevanemaga või raskelt käituva teismelisega
- Kuidas tõelist süüdlast ära tunda, sisemise kriitiku paljastamine
- Korrigeeritud sisekõne, hävitavate emotsioonide teadvustamine ja neutraliseerimine
- Stressitundlik loomus, kuidas ikkagi hakkama saada? Kas A-tüüp või muganduja? Õpetaja minapilt.
- Kuidas stressoreid kõrvale kallutada? Kuidas tabada täpsemini märki? Sekkumised, tehnikad.
- Mõttevead ja tehnikad nende tundmaõppimises ja peatamiseks.
- Kuidas kujundada enesetõhusust ja enesesõbralikkust? Enesetõhususe allikad.
- Positiivsed kinnitused eesmärkide saavutamise teel, kas voog või eesmärgistatud liikumine?
- Huumor ja naer, pingelõdvenduse tehnikad. Võimalusi positiivsuse suurendamiseks.
- Vastupidavuse suurendamine, optimistlk vs pessimistlik tee, negatiivsete emotsioonide jõud.
- Positiivne pedagoogiline tsükkel ja negatiivne pedagoogiline tsükkel, täpsus ja professionaalsus või siis selle ajutine puudumine, tsükli muutmine positiivseks, ressursi leidmine ja lisamine
- Stressi sümptomitega toimetulek / stressi põhjustega toimetulek - kaks valikut
- Nipid hariduspoliitikaga hakkamasaamiseks
- Retsiprooksed (vastastikku andvad ja toetavad suhted) suhted töökohal, võimumängud ja kiusamine
- Hakkamasaamine raskete tüüpidega ja enda emotsioonidega raskes olukorras, muuhulgas suhtlemine lapsevanemaga või raskelt käituva teismelisega
Portia Nelsoni kirjutatud metafoorilise poeemi vabatõlge võtab koolituse mõtte hästi kokku:
Teepeal on sügav auk.
Ma kukun sisse.
Ma olen kadunud….ma tunnen abitust.
See ei ole minu süü.
Võtab terve igaviku, kui leian võimaluse välja pääseda.
2. peatükk
Ma lähen mööda tänavat.
Teepeal on sügav auk.
Ma teesklen, et ei näe seda.
Ma kukun uuesti sisse.
Ma ei suuda uskuda, et olen jälle samas kohas.
Aga see ei ole minu süü.
Ikka läheb kaua aega enne, kui ma välja saan.
3. peatükk
Ma lähen mööda sama tänavat.
Teepeal on sügav auk.
Ma näen, et see on seal.
Ikkagi kukun ma sisse… see on harjumus… aga mu silmad on avatud.
Ma tean, kus ma olen.
See on minu süü.
Ma saan kiiresti välja.
4. peatükk
Ma lähen mööda sama tänavat.
Teepeal on sügav auk.
Ma lähen ümber selle augu.
5. peatükk
Ma lähen mööda teist tänavat.
Tutvustavat teksti:
Õpetaja on klassis teejuht ja samas ka kaasteeline. Õpetaja heaolust algab ka lapse heaolu. Õnnelik õpetaja=õnnelik laps. Kuidas sinnani jõuda või olemasolevat hoida? Mina tean. Tulen jagan hea meelega.
"Õpetaja ametit peetakse huvitavaks aga keeruliseks. Üha vähem noori on valmis õpetajaks õppima ja õpetajana tööle asuma, õpetajaskond vananeb. Kõrge stressifooni ametile loovad suur vastutus, pidev vajadus muutustega kohaneda ja ennast kehtestada, kohustus erinevate inimestega nii sotsiaalselt kui psühholoogiliselt seotud olla, kõrged ootused õpetajale, madal sotsiaalne staatus jne. Ka oluliste muutuste taga, mis peaks garanteerima meie riigi jätkusuutlikkuse, nähakse seismas kooli ja õpetajat. See tõstatab küsimuse: kui hästi õpetaja sellises olukorras ennast psühholoogiliselt tunneb ning kas tal jätkub ressursse teda pidevalt saatva stressiga hakkama saamisel ?"
Need on minu magistritöö "Õpetaja stress ja läbipõlemine. Õpetaja sisemised toimetulekuressursid läbipõlemise ennetajatena" avasõnad. Kaitstud 2010 Tallinna Ülikoolis. Tsiteerin edasi:
"...õpetaja stress on erinevate faktoritega seotud pingeseisund, mis puudutab õpetamist, individuaalseid isikuomadusi ja haridussüsteemist tulenevaid mõjusid. Uuringute tulemusena on tänaseks välja töötatud teaduslik arusaamine õpetaja stressi tekkepõhjustest ja kujunemisest kuid vähem on teada stressorite mõju vähendamisest ja stressorite koosmõjust. Vähe on uuringuid efektiivsetest sekkumistest, mis võimaldaksid õpetajate stressijuhtimist tõhustada ja läbipõlemist ennetada...
...Õpetajatöö nautimiseks ja tööstressi ohjeldamiseks on mitmeid võimalusi - supervisioon, koolitused, seminarid, nõustamine, korralik väljaõpe, õppetöö hästi planeeritud korraldus, mentorluse süsteem esimestel tööaastatel, enesetäiendamise aasta jne.
...Tuginedes Hispaania hariduspsühholoogi Betoret (2009) laiaulatuslikule uuringule on kasulik teada, et programmid, mis vähendaksid õpetajate läbipõlemist, peaks sisaldama vajalike töövahendite hankimist, didaktilisi materjale ja kvalifitseeritud tugispetsialistide (psühholoog, kõneravi/logopeed, tugiõpetajad) olemasolu. Keskenduma peaks algklasside õpetajatele - neid tuleks treenida, et paraneks nende oskused õppetunnis tegevusi hallata (classroom managment) ja õpilasi juhendada (instructional skills). Tuleb arendada isiklike sekkumiste oskust ja need tuleb läbi viia samaaegselt organisatsiooni tasandil sekkumistega."
Erinevad õpetajate professionaalse arengu kursused pakuvad võimalusi enesearenguks. Parema puudumisel võib see tõepoolest ajutisi lahendusi pakkuda kuid on ju mõistetav, et üsna läbipõlemise lähedal ja maksimaalse koormuse lävel töötav õpetajaskond ei võta enesearenduslikke ettepanekuid tõsiselt. Õpetaja on väsinud ja tüdinud pidevatest ettepanekutest ise edasi areneda. Tulemuslikuks tööks oleks vaja, et õpetaja tööstressi ja läbipõlemise ennetamise koolitused oleks läbimõeldud ja süsteemne valdkond hariduse ja vaimse tervise piirimail, mis annaks koos psühhoharidusega (psychoeduation) ka toimivaid ja praktilisi tehnikaid, tööriistu, mida kasutada.
Pikemalt saab teemaga tutvuda "Õpetajate Lehe" artikli kaudu.
- peatükk
Teepeal on sügav auk.
Ma kukun sisse.
Ma olen kadunud….ma tunnen abitust.
See ei ole minu süü.
Võtab terve igaviku, kui leian võimaluse välja pääseda.
2. peatükk
Ma lähen mööda tänavat.
Teepeal on sügav auk.
Ma teesklen, et ei näe seda.
Ma kukun uuesti sisse.
Ma ei suuda uskuda, et olen jälle samas kohas.
Aga see ei ole minu süü.
Ikka läheb kaua aega enne, kui ma välja saan.
3. peatükk
Ma lähen mööda sama tänavat.
Teepeal on sügav auk.
Ma näen, et see on seal.
Ikkagi kukun ma sisse… see on harjumus… aga mu silmad on avatud.
Ma tean, kus ma olen.
See on minu süü.
Ma saan kiiresti välja.
4. peatükk
Ma lähen mööda sama tänavat.
Teepeal on sügav auk.
Ma lähen ümber selle augu.
5. peatükk
Ma lähen mööda teist tänavat.
Tutvustavat teksti:
Õpetaja on klassis teejuht ja samas ka kaasteeline. Õpetaja heaolust algab ka lapse heaolu. Õnnelik õpetaja=õnnelik laps. Kuidas sinnani jõuda või olemasolevat hoida? Mina tean. Tulen jagan hea meelega.
"Õpetaja ametit peetakse huvitavaks aga keeruliseks. Üha vähem noori on valmis õpetajaks õppima ja õpetajana tööle asuma, õpetajaskond vananeb. Kõrge stressifooni ametile loovad suur vastutus, pidev vajadus muutustega kohaneda ja ennast kehtestada, kohustus erinevate inimestega nii sotsiaalselt kui psühholoogiliselt seotud olla, kõrged ootused õpetajale, madal sotsiaalne staatus jne. Ka oluliste muutuste taga, mis peaks garanteerima meie riigi jätkusuutlikkuse, nähakse seismas kooli ja õpetajat. See tõstatab küsimuse: kui hästi õpetaja sellises olukorras ennast psühholoogiliselt tunneb ning kas tal jätkub ressursse teda pidevalt saatva stressiga hakkama saamisel ?"
Need on minu magistritöö "Õpetaja stress ja läbipõlemine. Õpetaja sisemised toimetulekuressursid läbipõlemise ennetajatena" avasõnad. Kaitstud 2010 Tallinna Ülikoolis. Tsiteerin edasi:
"...õpetaja stress on erinevate faktoritega seotud pingeseisund, mis puudutab õpetamist, individuaalseid isikuomadusi ja haridussüsteemist tulenevaid mõjusid. Uuringute tulemusena on tänaseks välja töötatud teaduslik arusaamine õpetaja stressi tekkepõhjustest ja kujunemisest kuid vähem on teada stressorite mõju vähendamisest ja stressorite koosmõjust. Vähe on uuringuid efektiivsetest sekkumistest, mis võimaldaksid õpetajate stressijuhtimist tõhustada ja läbipõlemist ennetada...
...Õpetajatöö nautimiseks ja tööstressi ohjeldamiseks on mitmeid võimalusi - supervisioon, koolitused, seminarid, nõustamine, korralik väljaõpe, õppetöö hästi planeeritud korraldus, mentorluse süsteem esimestel tööaastatel, enesetäiendamise aasta jne.
...Tuginedes Hispaania hariduspsühholoogi Betoret (2009) laiaulatuslikule uuringule on kasulik teada, et programmid, mis vähendaksid õpetajate läbipõlemist, peaks sisaldama vajalike töövahendite hankimist, didaktilisi materjale ja kvalifitseeritud tugispetsialistide (psühholoog, kõneravi/logopeed, tugiõpetajad) olemasolu. Keskenduma peaks algklasside õpetajatele - neid tuleks treenida, et paraneks nende oskused õppetunnis tegevusi hallata (classroom managment) ja õpilasi juhendada (instructional skills). Tuleb arendada isiklike sekkumiste oskust ja need tuleb läbi viia samaaegselt organisatsiooni tasandil sekkumistega."
Erinevad õpetajate professionaalse arengu kursused pakuvad võimalusi enesearenguks. Parema puudumisel võib see tõepoolest ajutisi lahendusi pakkuda kuid on ju mõistetav, et üsna läbipõlemise lähedal ja maksimaalse koormuse lävel töötav õpetajaskond ei võta enesearenduslikke ettepanekuid tõsiselt. Õpetaja on väsinud ja tüdinud pidevatest ettepanekutest ise edasi areneda. Tulemuslikuks tööks oleks vaja, et õpetaja tööstressi ja läbipõlemise ennetamise koolitused oleks läbimõeldud ja süsteemne valdkond hariduse ja vaimse tervise piirimail, mis annaks koos psühhoharidusega (psychoeduation) ka toimivaid ja praktilisi tehnikaid, tööriistu, mida kasutada.
Pikemalt saab teemaga tutvuda "Õpetajate Lehe" artikli kaudu.